Rattalt maha


 Ütlesin, et ma ei kirjuta reisil midagi, a olen jõudnud sinnamaani, et kirjutamise mõte on peas kogu aeg. Vaatan ja kuulan ja mõtlen, et peaks kirja panema või et huvitav😉 . Ja siin ma nüüd olen, tipin, rannas, kõrval räägib kodanik valjult vene keeles, teisel pool mänib perekond kaarte. Mere rand on kivine, aga vesi väga puhas. 

  Eile   lennukis arutasid kaasmaalased , et tuleb ära sõita, muidu ei puhka. Terve lennukitäis oli  inimesi, kes raatsisud jaanipäeval, ilusaimal ajal mis meil on, Eestist ära sõita.Meie siis nende hulgas.

Mina ja minu mees,  peaaegu 35 aastat juba. Oleme harjunud üksteisega ja ilmselt nii harjunud, et pisiasju ei pane tähele  ja ei märka. Minul on üks pisiasi, mida pole minuga olnud juba paar aastat, mees pole seda veel märganud.

     Püüame hüpata  korraks ratta päält  maha😍

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Oma mätta otsast

Kujutis
  See on rohkem elust, mitte otse reisist.    Nii oligi, kui mu  armas mees oli lugenud postitust, teatas ta, et märkas juba lennukis sõrmust,  aga  lihtsalt ei maininud.  Samas rääkis ta ennast kohe sisse, kas seda sõrmust siis vahepeal ei olnud.🥴     Nii me elame, mees ja naine. Oleme ennegi arutanud teemal, et üks või teine eeldab teiselt midagi, kas  käitumises või mõne teema arutamises, aga kumbki eeldab seda, mida teine  parajasti ei märka öelda või teha ja kui neid sääraseid situatsioone on palju, tekivad  paratamatult lahkhelid.    Seega,  vähem eeldamist ja rohkem ausalt rääkimist, tuleb alati   kasuks.     See siis punkt minu sõrmuse jutule. Ja sõrmus on ainult sõrmus, olgu sahtlis või käes. Täna lebotame rannas ja võtame vett.  
Lisateave

35

Kujutis
      Eile rannas toimetas meie juures  pikalt tuvipaar, tundus sümboolne 😉.       Mu mees ei ole märganud, et üle pika aja kannan jälle abielusõrmust.        Jäi enne reisi sahtlis ette. On  teine pisut kitsaks jäänud ja seetõttu võtsin ära, ikka rohkem kui aasta tagasi. Aga kuna tuli mulle vastu ja läks üle sõrmekondi , tundus õige vahetada suur hõbesõrmus väikse  ja märkamatu abielurõnga vastu. Märkamata see jäigi.  Tundes oma teist poolt, teatab ta hiljem, et märkas küll ja siis tuleb juurde tema  kui suure mõtteteadlase filosoofiline mõttekild.Talle nii omane. Ilmselt.   Eile õhtusöögil arutasime, mis on kooselu saladus. Nagu ikka tema küsib, mina vastan, kui mina küsin, siis konkreetseid vastuseid ei saa.😃      Aga  jõudsime vist sinnani, et kuna me kumbki pole perfektsionistid, siis ehk suudame leppida ka nende joontega , mis teises ei meeldi ja mis meid , ilmselt ka teda ja loom...
Lisateave