35

      Eile rannas toimetas meie juures 

pikalt tuvipaar, tundus sümboolne 😉.

      Mu mees ei ole märganud, et üle pika aja kannan jälle abielusõrmust. 

      Jäi enne reisi sahtlis ette. On  teine pisut kitsaks jäänud ja seetõttu võtsin ära, ikka rohkem kui aasta tagasi. Aga kuna tuli mulle vastu ja läks üle sõrmekondi , tundus õige vahetada suur hõbesõrmus väikse  ja märkamatu abielurõnga vastu.

Märkamata see jäigi.  Tundes oma teist poolt, teatab ta hiljem, et märkas küll ja siis tuleb juurde tema  kui suure mõtteteadlase filosoofiline mõttekild.Talle nii omane. Ilmselt.

  Eile õhtusöögil arutasime, mis on kooselu saladus. Nagu ikka tema küsib, mina vastan, kui mina küsin, siis konkreetseid vastuseid ei saa.😃

     Aga  jõudsime vist sinnani, et kuna me kumbki pole perfektsionistid, siis ehk

suudame leppida ka nende joontega , mis teises ei meeldi ja mis meid , ilmselt ka teda ja loomulikult ka mind, aegajalt õudselt närvi ajavad. 

    Aga on väga palju häid omadusi, minu mees ütleb nüüdki  veel , et armastab mind. Ja see kõlab uskumatult ja uskumatu häste, alati loodan, et ta ka nii mõtleb😍. Selline itaalia mees, hommikuti manustab saia ohtra oliivõliga, siin tal veab, õli on ja saab manustada ja räägib mesijuttu, väike🥴

korratus kuulub ikka iga asja juurde, mis ta enda meelest on kord. Ja vahel ikka solvub ka õudselt ja siis käitub kui tõeline skorpion, kellele on saba peale astutud.🐉

    Aga palju asju on ta ka pika kooselu käigus naise rõõmuks ära omandanud.

 Kokkuvõttes, on kooselu olnud ühine tee ja üldsegi mitte ainult kiirtee ning südamest loodan, et kulgeme ühiselt  edasi. Elu on tegelikult üks suur õppetund ,

iga päev õpetab midagi ja pagana hea on, kui  on keegi,  kellega elu ja aastaid jagada.