Oma mätta otsast

  See on rohkem elust, mitte otse reisist.

   Nii oligi, kui mu  armas mees oli lugenud postitust, teatas ta, et märkas juba lennukis sõrmust,  aga  lihtsalt ei maininud.

 Samas rääkis ta ennast kohe sisse, kas seda sõrmust siis vahepeal ei olnud.🥴

    Nii me elame, mees ja naine. Oleme ennegi arutanud teemal, et üks või teine eeldab teiselt midagi, kas  käitumises või mõne teema arutamises, aga kumbki eeldab seda, mida teine  parajasti ei märka öelda või teha ja kui neid sääraseid situatsioone on palju, tekivad  paratamatult lahkhelid.

   Seega,  vähem eeldamist ja rohkem ausalt rääkimist, tuleb alati   kasuks.

    See siis punkt minu sõrmuse jutule. Ja sõrmus on ainult sõrmus, olgu sahtlis või käes. Täna lebotame rannas ja võtame vett.